Olid ajad, olid kombed

Raske on kommenteerida antud olukorda, aga ma arvan, et seda pole vaja. Miks? Lihtne, see nostalgia hõnguline videolõik räägib juba enda eest kõik ära. Head vaatamist!

Kollase meedia poolt sünnitatud staarid/ebardid

Kes nüüd ära arvas, millest nüüd juttu tuleb, võib kapist saia võtta. Jah, meil tuleb teemaks nüüd kollase meedia staarid. Kas pole mitte vahva? Me ju kõik armastame neid nii palavalt, ootame igav päev õhinal, et mis nad jälle tegid või siis ütlesid? Ühesõnaga, me ei saa kohe üldse ilma nendeta olla. Me lõpetame eksisteerimise, kui nende tegemisi uudistes enam kajastata. STOPP!!! See möla ajab juba oksele, ausalt ka. Ma ei eksi, kui ütlen, et paljudele käivad sellised tegelased närvidele ja kohe korralikult. Sukeldume siis kollasesse infomaailma ja surgime seal veidike aega.
Alustame sellest, et kust pärinevad need tegelased. Ja üllatus üllatus, nad ei ole tulnukad. Nad on inimesed, kes pärinevad meie ümbert. Nüüd tekib loomulikult küsimus, et kuidas saavad nendest "staarid", kes paeluvad paljude meeli. Siin on lihtne vastus, meedia sünnitab nad. Kas nad siis osalevad kuskil telesaates, kus kütavad kirgi rahval nii üles, et tuumareaktor on selle kõrval täielik null. Või satuvad uudistesse sellega, et teevad midagi, ükskõik mida, võimalusi on palju. Toon siin ühe näite. Ma ei hakka päris elust hetkel võtma, sest paljudel on tõsine kopsik nendest jobudest. Selle asemel, sünnitan ise ühe. Olukord on järgmine: On kolmapäeva õhtu, paljud eestlased vaatavad Kanal 2-st "Reporterit". Ühel hetkel Olaf Suuder teadvustab, et nüüd läheme külla Võrumaal elavale talunikule Aadu Õukale. Reportaaž tutvustab meile korralikku talupidamist ja selle peremeest. Meie Aadu siis räägib, et talle meeldib Presidendi pilsner ja sõbrad kutsuvad teda Sita-Aaduks. Nii, see lõik saab läbi ja arvate, et nüüd on kõik. Eksite, see oli alles proloog. Järgmine päev ilutseb Elu24-s "uudis" pealkirjaga: "Sita-Aadule maitseb Presidendi Pilsner". Tegelikult, see ei ole uudis, see on ... Ma ei oska hetkel end tõesti väljendada, aga te saate mõttele pihta küll. Lähme edasi. Meie staarialge kasutab arvutit ja oskab netis käia. Satub siis teine oma "uudise" peale ja sel hetkel võib peast käia läbi plõks, mis ütleb, et sa võid veel kuulsam olla, kui hetkel. Teine võimalus on see, et kollane meedia näeb temas potentsiaali ja võtab temaga ühendust või hakkab teda jälgima, et saada veel põrutavamaid "uudiseid" tema kohta. Tähendab, võimalusi on palju, kuidas saada kollase meedia staariks/ebardiks. Nii, jätkame. Läheb natuke aega mööda aega, kui Õhtulehes või Elu24-s on pealkiri: "Sita-Aadu otsib naist". Eks ta siis seal pajatab, miks eelmine naine ta maha jättis ja miks ta nüüd uut naisukest tahab. Ja kõiki huvitab see, ei tea nagu, mis mõttes. Aga igatahes, sain ma nüüd ühe staari/ebardi sünnitatud ja selleks polnud palju vaja pingutada.
Kuid miks ma sain sellega hakkama? Põhjuseid on palju, parajalt palju. Rahvale läheb peale selline lihtne meelelahutus. Neile meeldivad lihtsad ja labased uudised, mille üle saavad rääkida ja nad ei pea palju oma aju kasutama. Nad on laisad, neid huvitab ainult kärts ja mürts. Kui neile ette anda mõni tõsine uudis, siis nad leiavad selle igavana ja ei hakka oma aega selle peale raiskama, kuid peaks. Aga kui neile anda mõni kollase meedia staari/ebardi uudis. Siis nad leivad selles nii palju põnevust, et järgmised päevad on sisustatud ainult sellest rääkimisest, kuni järgmise "uudiseni". Inimesed ärge olge laisad ja hakake mõtlema. See on käsk.
Tagasi meie Sita-Aadu juurde. Elab siis meie staarihakatis oma elu kollases meedias, kuni ühe päevani, millal teda enam pole. Kuhu ta kaob, mis tast saab? Lihtne vastus. Inimesed tüdinevad temast, ta ei paku enam pinget. Seega, kollane meedia unustab ta sama lihtsalt, kui ta ilmale tõi. Jah, me hülgame oma Sita-Aadu, sest ta pole enam intrigeeriv ja sensatsiooniline. Seega, kollane meedia nii sünnitab kui ka tapab oma lapsed. Selline on elu ringkäik kollases maailmas.

Anu Saagim ja paljud teised, hakake MÕTLEMA!!!

Hevipeer, see on elustiil

Pealkiri ütleb juba kõik. Kui nüüd kellegile kohale ei jõua, siis mingu ta nüüd mõnele korralikule kontsertile. Mitte mingi suvalisele, vaid korralikule heavy metal konsale. Vaadake seal ringi, jälgige mõnda isendit seal, jooge õlut, saage tuttavaks võhivõõrastega, kuulake head muusikat ja samal ajal ennast tühjaks rahmeltades. Ja kui kontsert läbi, no siis teate küll mida teha. Kes koju, kes kuhugi edasi. Igatahes, kus iganes te hommikul ärkate, oma voodis, mingi võõra naise voodis, jah, neid võimalusi on tõesti palju, kus hommikul ärgata ja maailma taas avastama hakata. Seega on see moment, kus tasub järele mõelda, et mis kõik tehtud sai ja tegemata jäi eilsel kontsertil ja pärast seda. Ja sellele mõeldes, te ikka ja taas leiate, et heavy metal, see on elu.

Eilne Interituse ja U.D.O. kontsert oli ikka tase omaette. Suur aitäh kõigile, tänu kellele ma sinna sain. :D

Lõpetuseks laske kõik üks korralik hevipeer!!!