Tervitus teile kõigile!
Pole ammu kirjutanud, aga see viga kuulub parandamisele. Nüüd ma siis natuke kriban.
Alustan sellest, et olen elanud Tallinnas neli kuud. Õh, see on olnud päris korralik katsumuste aeg. Mis katsumused need siis on olnud?
Esiteks kool. Nagu paljud on öelnud, on ülikool tase kõrgemal ja raskem kui muud koolid, aga kes on öelnud, et kool peab kergem olema. Õppimisi on palju, tööd on mahukad ja nii edasi. Aga ma ei kurda, sest tulen toime, peab ju tulema, sest muidu oleks see neli kuud TTÜ-s õppimist tühja. Nüüd on ka eksamid tulemas, mida ma natuke kardan, aga see on ka põhjendatud. Pole ju varem ülikooli eksamitega kokku puutunud. Ahjaa, viimasel minutil meenus see, et olen õpperühma vanem, mis toob lisakohustusi.
Teiseks pisikene korter. Ma elan koos sõber Hendrikuga 11,5 ruutmeetrises korteris, tase. Vahest tundub, et pole isegi hingamiseks ruumi, siis põgenen Tallinna tänavatele kõndima või parki või mereranda. Need kõndimised on head, sest siis siis saab rahus mõelda ja omaette arutada tekkinud muresid. Kui keegi mind näeks mind sellisel momendil, siis ta peaks mind napakaks, sest mul on kummaline komme valjusti üksi iseendaga rääkida, aga me kõik oleme veidrikud. Aga jah, vajusin nüüd teemast kõrvale, seega tagasi teema juurde korter. Aga samas on see korter armsaks saanud seal Kopli linnaosas, sest kui on olnud väsitav päev, siis on hea pöörduda sinna tagasi ja pikali heita või mõnda muud tegevust teha. Tihti olen nädalavahetustel seal üksi, sest Hendrik ja Viki on ära. See aeg kuulub mulle, saan korteris rahulikult aega viita ja omi mõtteid mõlgutada. Plaanis on millagil uus korter otsida, kuid sellesk on raha vaja, mis viib järgmise katsumuse juurde nimaga töö.
Nagu juba mainisin, on kolmas katsumus töö. Raha on vaja, et elada. Nimelt olen puhastusoperaator Tapperis. Tapper on rokiklubi Pärnu maanteel. Kõik sulelised ja karvased olete sinna oodatud. Mõnikord on töö parajalt kirves, sest mõni tegelane on Robertiga semu olnud, kuid ei hullu, ennegi läbude tagajärgi likvideeritud. Ka ülemus on muhe tegelane,nalja-ja kaljamees. Kuigi töö tundub lihtne olevat, olen ma pärast tööd ikkagi väsinud, aga pole parata. Töö tegi ahvist inimese, nagu osad arvavad.
Katsumust nimega raha ma parem ei näpi, sest meil kõigil on sellega probleeme, vot nii.
Samas ma tegelen ühe kirjatükiga, mille ma loodan varsti valmis saada. Ma tean, et üks tütarlaps tahab seda juba lugeda. Kannata, sest kannatamien on paljude vooruste alus.
See on siis hetkel kõik, mis meelel ja keelel.
Heavy metal, raisk!
Pole ammu kirjutanud, aga see viga kuulub parandamisele. Nüüd ma siis natuke kriban.
Alustan sellest, et olen elanud Tallinnas neli kuud. Õh, see on olnud päris korralik katsumuste aeg. Mis katsumused need siis on olnud?
Esiteks kool. Nagu paljud on öelnud, on ülikool tase kõrgemal ja raskem kui muud koolid, aga kes on öelnud, et kool peab kergem olema. Õppimisi on palju, tööd on mahukad ja nii edasi. Aga ma ei kurda, sest tulen toime, peab ju tulema, sest muidu oleks see neli kuud TTÜ-s õppimist tühja. Nüüd on ka eksamid tulemas, mida ma natuke kardan, aga see on ka põhjendatud. Pole ju varem ülikooli eksamitega kokku puutunud. Ahjaa, viimasel minutil meenus see, et olen õpperühma vanem, mis toob lisakohustusi.
Teiseks pisikene korter. Ma elan koos sõber Hendrikuga 11,5 ruutmeetrises korteris, tase. Vahest tundub, et pole isegi hingamiseks ruumi, siis põgenen Tallinna tänavatele kõndima või parki või mereranda. Need kõndimised on head, sest siis siis saab rahus mõelda ja omaette arutada tekkinud muresid. Kui keegi mind näeks mind sellisel momendil, siis ta peaks mind napakaks, sest mul on kummaline komme valjusti üksi iseendaga rääkida, aga me kõik oleme veidrikud. Aga jah, vajusin nüüd teemast kõrvale, seega tagasi teema juurde korter. Aga samas on see korter armsaks saanud seal Kopli linnaosas, sest kui on olnud väsitav päev, siis on hea pöörduda sinna tagasi ja pikali heita või mõnda muud tegevust teha. Tihti olen nädalavahetustel seal üksi, sest Hendrik ja Viki on ära. See aeg kuulub mulle, saan korteris rahulikult aega viita ja omi mõtteid mõlgutada. Plaanis on millagil uus korter otsida, kuid sellesk on raha vaja, mis viib järgmise katsumuse juurde nimaga töö.
Nagu juba mainisin, on kolmas katsumus töö. Raha on vaja, et elada. Nimelt olen puhastusoperaator Tapperis. Tapper on rokiklubi Pärnu maanteel. Kõik sulelised ja karvased olete sinna oodatud. Mõnikord on töö parajalt kirves, sest mõni tegelane on Robertiga semu olnud, kuid ei hullu, ennegi läbude tagajärgi likvideeritud. Ka ülemus on muhe tegelane,nalja-ja kaljamees. Kuigi töö tundub lihtne olevat, olen ma pärast tööd ikkagi väsinud, aga pole parata. Töö tegi ahvist inimese, nagu osad arvavad.
Katsumust nimega raha ma parem ei näpi, sest meil kõigil on sellega probleeme, vot nii.
Samas ma tegelen ühe kirjatükiga, mille ma loodan varsti valmis saada. Ma tean, et üks tütarlaps tahab seda juba lugeda. Kannata, sest kannatamien on paljude vooruste alus.
See on siis hetkel kõik, mis meelel ja keelel.
Heavy metal, raisk!
