Valk und pauk II - niisama leelotan

Sobrasin siin üks päev oma arvutis ringi ja mida ma avastasin. Ühe power point esitluse. Selle tegi neiu Eva. See oli mõeldud mu tuju tõstmiseks ja see tõstis ka. Kui nüüd tagant järgi seda jälle vaadata, siis efekt on sama. Seal on kirjas tarkused, mis kehtivad siiani. Kui nüüd mõelda, et mis periood see oli, siis oli see kevad. Kui loodus tärkab ja kõik muutub kauniks taas. Aga kuidas sel ajal saab inimene õnnetu olla. Vot saab. Mul on iga kevad mingisugune tujulangus ja nullpunkt. Loomulikult ma saan sellest üle ja elu läheb edasi. Põhjus või põhjuseid on palju. Peamine põhjus on aga see, et jälle on kevad käes ja minu kõrval ei ole kedagi. Totaalne tühjus. Kuid miks ei ole? Vot sellele on juba raske vastust leida. Eks igaüks mu tuttavatest oskab öelda põhjuseid, miks ei ole. Aga tähtis ei ole teiste arvamus, vaid enda oma. Siiski ma pean nendega nõustuma, mitte küll kõigiga. Siin kohal ma ei hakka välja tooma, mis mul viga ja mis mitte, sest siis läheks asi üldse mölaks. Aga mida ma tahan nüüd öelda kõige sellega. Võib olla seda, et kõigi jaoks on keegi olemas, ainult et mõnel läheb oma õnne leidmiseks palju rohkem aega kui teistel. Seega, kunagi jõuab kätte ka kevad, kui minu kõrval on keegi. Eks näib millal see juhtub.














Hmmm! Pagana imelik sissekanne tuli. :D